shopping-bag 0
Items : 0
Subtotal : 0.00
View Cart Check Out

Keilasse jalgpalli sisehall...

Keilasse jalgpalli sisehall…

Intervjuu EJL infrastruktuurijuhi ja Keila jalgpalli entusiasti Targo Kaldojaga.

Kõige pealt tuleks sulle tagant järgi õnne soovida, kuna pälvisid eelmise aasta lõpus Eesti Jalgpalli Liidu hõbemärgi. EJL annab hõbemärke alates 2004. aastast, et tunnustada inimeste erakordset panust jalgpalli. Sina said tunnustuse panuse eest A. Le Coq Arena valmimisse ja Tallinnas toimunud UEFA Superkarikafinaali toimumisse. Mida antud tunnustus sinu jaoks tähendab?

Loomulikult olen tänulik antud tunnustuse eest. Eelkõige tähendab see seda, et tehtud töö ja kogu EJL-i kollektiivi pingutus läks korda. Saime oma tööga suurepäraselt hakkama – selles osas pälvisime ka UEFA tunnustuse. Tegemist oli kindlasti aastal 2018 Eestis toimuva spordisündmusega nr.1. Eesti rahavas sai riigi 100.a juubeli puhul EJL-lt väärika kingituse.

Eelmine aasta läks sinu põhirõhk A. Le Coq Arenale ja Superkarikafinaalile, siis millised väljakutsed sind tööl olles nüüd ees ootavad?

Mis puudutab otseselt jalgpallimängu, on vastus lihtne – Eurooopa MV kvalifikatsioonis loositi lisaks Valgevenele ja Põhja-Iirimaale meie gruppi ka Saksamaa ja Holland. Kahe tippvõistkonna tulemine 2019 sügisel Eestisse paneb meile suure surve. Arena murukate peab olema suurepärases seisukorras. Teisest aspektist, kus A Le Coq Arena on nüüd valmis, tuleb see lisaks jalgpallilsele tegevusele ka muude tegevustega täita. Meil on üks Tallinna kaasaegsemaid pressi- ja konverentsikeskusi ja hulk muid ruume, mida erinevate ürituste läbiviimiseks on võimalik kasutada.

Jalgpalli harrastaja peab Eestis olema üpriski sitke mees või naine, sest teadupärast treenitakse talvel õues jäistel jalgpalliväljakutel. Kas tänapäeva kunstmuruväljakud on mõeldud vastu pidama taolistele tingimustele (mängijad ilmselt mitte)? Milliseks hindad Eesti kunstmuruväljakute talvist seisukorda?

Talvel on üldine olukord üle Eesti kriitiline. Ilma altkütteta väljakute puhul sõltub väga palju talvest. Tänavu on siiani olnud keeruline just heitliku ilma tõttu, mis tähendab et pidev temperatuuride kõikumine tekitab väljakutele kergesti jäidet, millest pole sugugi lihtne hiljem lahti saada. Lisaks iga lumelükkamine teatud mõttes kahjustab kunstmuru liblet. Tootja poolsed soovitused on lükata lund nii, et ca 1cm lund jääb kummikihi peale, kuid kahjuks see pole põhjamaade oludes võimalik, sest nii käitudes tekib kinnitrambitud lumest lihtsasti jäite kiht, mille peal treenimine on väga keeruline.

Kas on teada, kui palju on Eestis altküttega kunstmuruväljakuid ja jalgpalli sisehalle? Mis on kummagi lahenduse eelised või puudused?

Altküttega väljakuid on Eestis neli: Tallinnas Sportland Arena, Narvas Fama staadioni kunstmuru, Tartus Sepa staadioni kunstmuru ja Põlvas Lootospargi staadion, kuid nende kasutamine ilma kohaliku omavalitsuse toeta käib klubidele üle jõu. Keila kunstmurustaadionil on altkütte valmidus ehk torustik on väljaku alla paigaldatud, puudu on soojusvaheti, millega väljakut kütta. Jalgpalli sisehalle on Tallinnas neli täismõõtmetega ja üks poole väljaku suurune. Nendest kolm on pneumohallid (Punase tn. Infoneti hall, Sõle hall ja Männiku staadioni hall). Kaks halli on statsionaarsed (Lilleküla Jalgpallihall ja ½ suurune Kotka hall). Mujal Eestis hetkel veel jalgpallihalle rajatud ei ole, kuid nii mitmeski linnas töö selles suunas käib ja lähiaastatel on need kerkimas ja jalgpallurite treeningtingimusi parandamas.

Eelised vs puudused: altküttega väljaku rajamise investeeringukulu on tunduvalt soodsam võrreldes sisehalli rajamisega, kuid hilisem igapäevane ülalpidamine on kallis ja ei kaitse sind sademete ja tuule eest. Sisehall, isegi hoituna minimaalses pluss temperatuuriga, annab võimaluse jalgpalluritel iga ilmaga treenida kvaliteetselt ja seda kõikidele vanuserühmadele (noored vs vanad/ amtöörid vs profid).

Kas on lootust, et kunagi on ka Keilas aastaringselt head tingimused jalgpalli mängimiseks?

Jah – väga loodame, et linn leiab selleks lähiaastal (2019 – 2020.a.) vahendid ja lahenduse. Töö selles suunas, et Keilasse kerkiks ½ jalgpalliväljaku suurune statsionaarne hall käib ja olen hetkel optimistlik, sest linnavõim suhtub probleemi lahendusse tõsiselt ja on lahenduse leidmisele orienteeritud ning positiivne. Elame – näeme ja oleme optimistlikud 😊!

PS! Talvised treeningtingimused Keilas

%d bloggers like this: