shopping-bag 0
Items : 0
Subtotal : 0.00
View Cart Check Out

Liuväljal tippjalgpalli arendamas

Liuväljal tippjalgpalli arendamas

Keila Jalgpalliklubi esindusvõistkond kuulub aastal 2019 Eesti mõistes tippliigasse, mis tähendab juba kolmandat aastat järjest EJL poolt klubi litsentseerimist ja püüdlust kvaliteedile igas klubi hõlmavas valdkonnas. Tõsi, selleks aastaks langeti aste madalamale Esiliiga B-sse, kuid soov ja tahe tõusta tagasi Esiliigasse on suurem kui varem, sest klubi ja võistkonnana teame, et oleme selleks võimelised. Käesoleval aastal saavad esiliigas oma esimesed tuleristsed tublimad 2003 aastakäigu poisid ning alt on peale tulemas järjest enam jalgpallipoisse ning ka tüdrukuid. Täpsemalt üle 400 vutihuvilise, mis on number järjest kasvavast noortetööst. Klubiga on liitunud ambitsioonikad noored treenerid, kes tegelevad igapäevaselt lastega nii Keilas, kui ka lähipiirkonna keskustes. 17 tegutsevast treenerist on peaaegu kõik meie klubiga varasemalt seotud või kasvanud meie klubis. Selle üle oleme uhked, sest see tähendab, et Keila Jalgpalliklubi on meie inimeste südames ja veres.

Kasvav jalgpalliharrastajate hulk ning suur ambitsioon tippjalgpalli edendamisele Keilas ja Lääne-Harjumaal nõuab kvaliteeti igas klubi hõlmavas valdkonnas- kogukonna kaasamine, noorte kaasamine, treeneritöö, treeningvarustus, infrastruktuur jne. Kui Keilas on suvisel perioodil suurepärased tingimused jalgpalli ja muu spordi harrastamiseks, siis pöördvõrdeline on olukord talvisel ajal. Spordiklubidel on kasutada 2 normaal- ja 1 minimõõtmetes saal, mida kasutab päevasel ajal kool kehalise kasvatuse tundide läbi viimiseks. Seega jagavad ülejäänud ajad omavahel ära paljud spordiklubid, kus toimub tubli noortetöö ning tegutsevad harrastaja tasemel täiskasvanute võistkonnad- iluvõimlemine, akrobaatika, võrkpall, korvpall, jalgpall jne. Selle tulemusel on saaliaegades karjuv defitsiit. Näiteks on jalgpalliklubil võimalik kasutada talvel 17 saaliaega, kuid kui võtta arvesse, et aastal 2019 osaleb Eesti noortemeistrivõistlustel 11 võistkonda ning keskmiselt tehakse nädalas 3 treeningut, siis puhtalt jalgpalliklubi praegune vajadus talvistele saaliaegadele on 33 ning see on iga aastaga järjest enam kasvav vajadus. Samasugune puudujääk on ka teistel Keila spordiklubidel, mida kinnitab ilmekalt sügiseti toimuv spordiklubide koosolek, kus kooskõlastatakse igaaastased talvised treeningajad. Lisaks tuleb arvestada, et jalgpalli mängitakse keskmiselt 70×110 meetrisel väljakul ning nooremad lapsed 50×70 m platsil. Jalgpalli mängimisele minimõõtmetes saalis, kus treeningutel on üle 20 lapse ning maksimaalselt saab korraga mängida 4vs4 mängu, võib luua paralleele näiteks pikamaajooksuga, mida joostakse 100 m lõigul edasi-tagasi. Saab küll teha, kuid spordiala mõte ja kvaliteet on teine.

Vajalikus mahus sisetingimuses treenimise võimaluse puudumise tõttu tegutsevad meie vanemad ja ka osad nooremad treeninggrupid õues talvistes miinuskraadides lumisel ja jäisel „liuväljal“, Keila kunstmurustaadionil, mida jalgpalliklubi haldab ja hooldab oma kuludega. Hoiame jalgpalliväljakut võimalikult lume- ja jäävabana, kuid looduse vastu ei saa. Või siiski saab? Järjest enam on Eestis hakanud üles kerkima statsionaarseid või ajutisi jalgpallihalle, sest omavalitsused on mõistnud, et spordiklubidele ei jätku vabu saaliaegu ning jalgpalliklubidel pole häid talviseid treeningtingimusi. Keila jalgpalli kogukond loodab südamest, et õigepea on käes ka Keila kord, et me saaksime head tingimused ning kolida oma treeningutega jalgpallihalli, mis omakorda vabastab teistele spordiklubidele saaliaegu. Lisaks saab jalgpalli sisehallis läbi viia kooli kehalise kasvatuse tundi, kui ka näiteks kergejõustiku. Halli saab kasutada  muude ürituste korraldamiseks, mis nõuab suurt avarat ruumi.

Keila Jalgpalliklubi soovib saada spordi eestkõnelejaks Lääne-Harjumaal ning pakkuda võimalikult paljudele lastele sporditegemise võimalust- meie moto „Kõik väärivad võimalust“.

%d bloggers like this: