shopping-bag 0
Items : 0
Subtotal : 0.00
View Cart Check Out

Tiit Tikenbergist saab Keila JK tegevjuht!

Tiit Tikenbergist saab Keila JK tegevjuht!

Keila JK on teinud väga kiire kasvuhüppe, kahekordistades vaid mõne aastaga oma liikmete koguarvu. Samal ajal aga ei ole klubi juhtimisse tekkinud märkimisväärset ressursi lisa. Klubi juhatus (Targo, Indrek, Tauri, Rasmus, Ott) ning senine tegevjuht, Rasmus Heinla, annavad oma igapäevase panuse põhitöö kõrvalt, tegutsedes 100% vabatahtlikuna. Klubi ei tohi endale lubada kvantiteedi kasvades kvaliteedi langust – seda eriti olukorras, kus elluviimist mitmed suuremahulised projektid (nt sisehalli rajamine, kunstmurukatte vahetus, turniiride korraldamised jne). Juhatus on eelnimetatud tegevuste elluviimiseks kinnitanud ka 2019.a tegevuskava ning järgmise 5 aasta strateegilised sihid. Sportlikest eesmärkidest vast kõnekaim on esindusmeeskonna viimine Premium liigasse. Siit tuleb rõõmustav uudis – uueks tegevjuhiks saab Tiit Tikenberg. Tiit on klubi juures tegutsemas 4ndat aastat ning kahtlemata on temast saanud meie klubi patrioot. Rasmus Heinla jätkab klubi juhatuse liikmena.

Oled klubi juures olnud nüüd 4 aastat. Millist arengut oled selle ajaga näinud?

Tõepoolest olen juba neli aastat Keila Jalgpalliklubi juures olnud nii treeneri kui mängijana. Alustasin 2001.a sündinud noortegrupiga sinna juurde lisandus Keila esindusmeeskond, kus olin mängiv treener. Viimase 4 aasta jooksul on klubi oluliselt kasvanud nii klubiliikmete, treenerite kui uute treeningrupide näol. Klubi eesmärgid on läinud selgemaks ning juhtimine läheb aasta aastalt proffessionaalsemaks. Iga aastaga on klubi ennast rohkem soovinud siduda kohaliku ja ümbruskonna kogukondadega, et olla Lääne-Harjumaa jalgpalli kõneisik ning suurim klubi. Esindusmeeskond on tõusnud teisest liigas Esiliigasse, kus küll langeti selleks aastaks aste madalamale, Esiliiga B-sse. Esindusmeeskond on proffessionaalsem tänu väljaspoolt juurde toodud treenerile. Tänu eeltoodule pakub klubi noormängijatele väljundit, murda ennast tulevikus esindusmeeskonda, mille eesmärk on jõuda välja Eesti Premium liigasse.

Mis vajab lähiaastatel suuremat tähelepanu?

Asju, mis vajavad tähelepanu on Keila Jalgpalliklubil palju. Sportliku poole pealt, tuleb välja arendada ühtne identiteet (mängustiil) ja treeningmetoodika, alates noortegruppidest kuni täiskasvanute jalgpallini välja. Arusaam klubi jalgpalli filosoofiast tuleb viia püramiidi alumisele tasandile. Sellisel viisil on ka kergem üle minna ühest vanusegrupist järgmisesse. Samuti noormängijate hetkeolukorra väljaselgitamine ning tema arenguks vajalike meetodite rakendamine ning tagaside andmine nii mängijale kui klubile. Üks olulisi printsiipe on läbi viia üks-ühele vestlused igal tasandil (juhilt treenerile ning treenerilt mängijale). Infrastruktuuri kohapealt vajab kohest tähelepanu sisehalli rajamine talveperioodiks ning kunstmuru praeguse katte vahetust uues vastu. Nimetamata ei saa jätta ka ilmastikukindla tribüüni rajamist – kadestame Tabasalu! Eesmägiks on ka naturaalmurustaadionile staadionihoone rajamine koos treeningkeskusega. Ideaalis võiks Keila staadionikompleks muutuda kohaliku ja ümberkaudsete inimeste jaoks sportlike tegevuste tsentraalseks kohaks, kus lisaks mängude ja turniiride jälgimisele oleks võimalik ennast teretulnuna tunda. Näiteks minna jõusaali, sauna, süüa ja juua, korraldada koosviibimisi jne. Mulle endale on eeskujuks Saksamaal kogetu, kus väiksemates linnades või asulates toimib selline asi väga hästi.

Millised on sinule pandud eesmärgid?

Minule pandud eesmärgid on eeltoodud tegevused, mida hetkel inimkapitali puudumise tõttu pole olnud võimalik klubi juhtkonnal ellu viia. Lisaks muidugi igapäevane administreeriv juhtimine, s.o klubisisene infovahetus, treenerite koolitused, administratiivsed ja taristuga seotud ülessanded, toetajatega tegelemine jne.

Palun nimeta kolm teesi, mis on Keila JK konkurentsieelis.
– suurepärased treeningtingimused Eesti mõistes
– kokkuhoidev ja kiiresti arenev jalgpalliklubi
– läbipaistev ja kaasav juhtimine

Kaua kavatsed mängijana jätkata?

2019 hooaja mängin kindlasti veel kaasa esiliiga B-s! Mängin jalgpalli ka edasi, aga mis tasemel see, on iseasi :).

Pisut ka provatseerivalt – mida arvad Eesti tippliigade süsteemist?

Mängijana Eesti tippliigas (Premium Liiga, Esiliiga, Esiliiga B) mängides on väga tüütu mängida neli korda läbi ühe meeskonnaga. Samuti on see tüütu publikule ning mängu tähtsus ja kaal väheneb. Kui mängida läbi kaks korda, st kodus-võõrsil printsiibil, omandab see hoopis teise ilme. Saan aru, et Eestis on meeskondasid vähe, ning pool-proffid peaksid rohkem mänge saama, et koormus liiga väikeseks ei jääks. Siin on tahte korral kindlasti võimalik erinevaid stsenaariume sisse tuua. Näiteks võiks proovida Soome mudelit, mis ei tähenda üks-ühele ülevõtmist, vaid kohandades enda oludega vastavaks. Meie liigahooaeg on praktiliselt maailma pikim, aga reaalsuses puuduvad sobilikud tingimused (sisehallid). Tegemist on vigastustealti situatsiooniga.

Kuidas kasvatada publikuhulka?

Eelkõige peab kaasama oma kogukonda ja klubi liikmeskonda. Tuleb olla klubi tegemistega pidevalt pildis õige sihtgruppi jaoks ning kindlasti tuleb kasuks esindusmeeskonna edukas esinemine ja võimalikult kõrgel tasemel mängimine. Esindusmeeskond on paratamatult klubi sportliku tervise peegelpilt ja visiitkaart. Olulisel kohal on lojaalse fännklubi tekkimine ning nende toetamine klubi poolt. Fännid tõmbavad ka oma tutvusringkonna kaasa. Taristu peab olema mugav ja meeldiv paik kuhu inimene tahab tulla ka isegi siis, kui otseselt jalgpall teda ei paelu. Magnetiks on ka heas mõttes kohtumised lähirivaalidega nagu näiteks Tabasalu ja Nõmme United.
Klubist peab saama bränd, mida inimesed uhkusega kannavad!

%d bloggers like this: